Igakord, kui olen olnud elus kohas kus tuleb vastu mõni muutus, avastan tegemas mingit sorti tagasilangust…
Umbes nagu ma oleksin olnud hästi ükskõikne olemasoleva vastu ja näidanud välja null tänulikkust ja armastust oma senise elu vastu ning siis võetakse kõik ära. Säh, soovid muutust, aga PALUN! Siin sulle see, kolm korda kehvem ja halvem, mis sul just oli.
Nii on kuidagi eriti lihtne olnud jääda kinni vanasse, mis on tuttav ja vähemalt pool sellest, millest olen unistanud. Kuidas ma nüüd annan kõik selle vabaks kehvema vastu? Inimlikult on seda raske vastu võtta ja elada. Seega tundub igati mõistlikum ju vanasse jääda, kuigi see pole päris see ja samas hing ikkagi ammu juba küsib ja ootab muutusi, uusi tuuli ellu puhuma.
Selline programm oli minu elus aktiivne juba viimsed 7 aastat kindlasti! Lausa nii äärmuslikult, et kui soovisin Soomest Eesti kolida siis korterite valikuid oli lausa ainult 1! Võta või jäta, aga paremat ka ei leidunud. Tol ajal tundus see nii ülemakstud korter ja eks ta siiani tundub nii, kuigi üüri hinnad on vahepeal kõva tõusu teinud, meie oma aga samaks jäänud.
Eile aga näidati mulle see koht kätte, kallis naine, sa soovid muutuseid aga samas kardad neid vastu võtta. Hirm uue ees, et see on halvem mängib üle sinu soovi luua ja ellu tuua uut. Hirm sunnib sind looma seda, mida kardad- et uus saab kehvem! Ja seda on sulle korduvalt ja korduvalt ka näidatud, et looksid lõpuks ometi muutused.
Nägin veel ilusti ära, kuidas ma olen kartnud muutuseid niiväga, et näiteks kolides uude kohta taasloonud kohe vana. Kõik mööbel ja asjad said sätitud niipalju kui võimalik eelmise elukoha järgi, et oleks võimalikult turvaline ja mugav. Õnneks on hakanud vanad asjad järjest lagunema ja endal on tekkinud vajadus värskenduse järgi. Vaikselt vahetan välja mööblit ja toon uut hingamist enda ellu. Lubades muutustel tulla ja mitte kartes enam, et uus on vanast kehvem. Ja isegi, kui on siis ka see ei loe, sest võttes muutused vastu saab ka see olla vaid ajutine.
Ma nägin ära, kuidas aasta alguses loodud vision board oli samuti võtnud kuju, kuid programmile vastavalt- kahe kassipoja asemel sain juba 2 aastase kassi kellel olid algselt käitumise- ja terviseprobleemid. Minu soovitud mersu linnamaasturi asemel olin saanud ilma ühegi lisata ja manuaalse käigukastiga (mida läbi aastate olen enim kartnud kasutada) dacia linnamaasturi. Võta või jäta!
Kõike seda näha oli suur Ahhaaa- moment! Milline kergendus, mul polegi midagi viga, et ma ei suuda soovitud muutuseid luua ja küllust ligi tõmmata viisil nagu soovin. Vaid minus oli üks vastu töötav programm aktiivne, mis nullis kõik mu soovid. Ja nii lihtne see oligi. Alates tänasest, ma võtan vastu kõik muutused, olen neile avatud ja tean, et kõik mis siit vana asemele tuleb on parem, kui praegune. Ja muutused saavad olla mugavad, turvalised, rõõmu toovad ja vastavalt sellele, mida päriselt hing kogeda soovib :)!
